23.04.12

Õppereis Karula rahvusparki ja Pähni looduskeskusesse

19. aprillil matkasime Eesti kõige väiksemas – Karula rahvuspargis ning tutvusime sealse looduse omapäraga.

Päeva alustasime rahvuspargi külastuskeskuses Ähijärve ääres, kus Keskkonnaameti töötaja Tiia Trolla rääkis meile Karula maastike tekkest, erinevatest metsatüüpidest ning taimestikust ja loomastikust. Koos vaatasime filmi rahvuspargist ning vastasime viktoriini küsimustele.

Karula rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena.

Matkasime Peräjärve metsarajal, tutvusime erinevate metsatüüpidega, õppisime tundma taimi ja samblikke ning uurisime loomade tegevusjälgi. 
Päeva lõpetas loodusõhtu teemal „Kes meil metsas elavad?“. Esines elupõline metsamees Vahur Sepp, kes on suurema osa oma elust mööda saatnud jahindusjäägrina. Ta tutvustas metsloomade kombeid, selgitas looduses toimuvate protsesside vahelisi seoseid. Saime palju teada jahindusest ja selle vajalikkusest. Oma jutu näitlikustamiseks oli jahimees kaasa toonud ka metsloomade nahku, koljusid ja ekskremente ning näidiseid toitumisjälgedest.

Peräjärve metsarajal ning Pähni looduskeskuses. Teisi pilte vaata SIIT.

Järgmisel päeval sadas vihma ja matkamisest looduses ei tulnud midagi välja. Olime hoolega jälginud ilmateadet ja tegime plaanid nii, et veetsime terve päeva Pähni looduskeskuses. Looduskeskuse juht Helina Tammemägi viis läbi õppeprogrammi „Liblikad“. Tutvusime näitusega „Liblikalend“ ning õppisime selgeks meie kõige tavalisemad liblikaliigid. Näitusel oli väljas üle 40 liblikaliigi.

Päevaliblikad on kogu ümbruskonna seisundi indikaatorid, st mida rohkem mingil maa-alal liblikaliike elab, seda rikkalikum on sealne taimekooslus ja seda parem on keskkond. 
Uurisime liblikate ehitust, vaatasime läbi binokulaari liblikate tiivasoomuseid ja mängisime põnevat liblikamängu.





Meie kahepäevane õppereis sai teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektile „Metsaõppeaasta Ala põhikoolis“.

Evelyn Tamm
loodusainete õpetaja
projektijuht

12.04.12

Päev täis avastamisrõõmu ja põnevust

Täna külastasid Ala Põhikooli lapsed Tartu AHHAA teaduskeskust. Päev algas näitusekülastusega ja põnevust jagus küllaga. Rattaga lae all mitmete meetrite kõrgusel köiel sõitmine tundus esmapilgul väga hirmutav, aga kui korra juba maitse suhu sai, tekkis lausa järjekord. Meeli ergutas ka liftiga maasügavustesse laskumine ja peeglilabürindist väljapääsu otsimine ning veel mitmekümned erinevad väljamõeldised. Eriti põnev oli kosmoselaevaga taevaavarustes rändamine. No kujutage nüüd ise ette, mis tunne on näiteks mööduda Suurest Vankrist või tiirutada ümber Veenuse - põnev, kas pole?

AHHAAs. Teisi pilte vaata SIIT.
Päev lõppes 4D elamuskinoga. Lapsed olid jaotatud kaheks: üks grupp sai tajuda päris ehtsa Draakula hingeõhku ja pühkida näolt vampiiri aevastust. Teisel grupil tuli silmitsi seista tõelise ohuga ja eriti metsikute kurvidega, kus kiirused olid tohutud ja nii mõnelgi osalejal võttis selline elamus külma higi otsa ette. Küsides  lastelt muljeid, olid vastused  väga positiivsed, paljud on võtnud plaani külastada AHHAA keskust ka tulevikus nii pere kui sõpradega.

Kaja Hass
huvijuht

Käisime vaatamas noortemuusikali "Inetu"

Eile, 11. aprillil külastasid Ala ja Ritsu kooli õpilased heategevuskampaania „Aitan lapsi“ raames Ugala teatrit ning vaatasid noortemuusikali „Inetu“.

H. C. Anderseni „Inetust pardipojast“ ainest saanud muusikal on lugu sõprusest ja armastusest, sallivusest ning oma isikupära säilitamise olulisusest. Koolinoortele peaks „Inetu“ teema olema väga aktuaalne: koolikiusamine saab tihti alguse sellest, et teisi inimesi enda ümber hinnatakse pealiskaudselt, välimusest lähtuvalt. Oskus märgata teise inimese isikupära ja sisemist ilu tuleb elus kindlasti kasuks ning seda käsitleb „Inetu“ noortele arusaadavas keeles. Viimase üheks põhjuseks on kahtlemata asjaolu, et lavastuses teevad kaasa pea poolsada TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilast – nii näitlejad kui ka muusikud.


Teatris käinutele meeldis etendus väga, teemasid arutlemiseks ja vestluseks jagus veel täna kooliski.


Kaidi Kuškis
emakeeleõpetaja

05.04.12

Loodusürituste sari: külas klimatoloog Ain Kallis

Täna esines Ala Põhikoolis klimatoloog Ain Kallis, kes on kogu oma teadliku elu ilma vaadelnud. Ta rääkis ilma ja kliimat mõjutavatest teguritest, ilma vaatlus- ja mõõtmisvahenditest ning ilma ennustamisest.
Eesti on pindalalt küll väike, kuid ilm võib olla riigi piires samal ajal väga erinev. Ilma kõige suurem mõjutaja on õhutemperatuur. Eestis on olnud kõige külmem 1940. aasta talv, kui termomeeter näitas -43,5 kraadi. Eesti soojarekord 35,6 kraadi on mõõdetud 1992. aastal Võrus.

Klimatoloog näitas ka ilma mõõtmise vahendeid ja selgitas nende tööpõhimõtet. 
Meile kõige lähem meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste vaatluste jaam asub Tõrvas. Ilma ennustamiseks kasutatakse ka väga kummalisi võtteid: näiteks Zürichis Bööggis ennustatakse suveilma alates 1902. aastast suure luuakuhja põlema süttimise kiiruse järgi. 1974. aastal kulus selleks 5.07 minutit, 2001. aastal 26.23 minutit.

Lõpetuseks tunnistas hiljuti 70. sünnipäeva tähistanud teadlane, et ta suur unistus on oma silmaga näha tornaadot. Kunagi USAs reisides paigutati ta tornaado ajaks varjendisse, hiljem teatati, et tornaado oli paar miili eemalt mööda läinud ja kaks naist tapnud. 
Õnneks on Eesti rahulik paik elamiseks, kuid ilma vingerpussidega oleme me kõik kokku puutunud.

Üritusel olid kohal ka Tõrva Gümnaasiumi loodushuvilised õpilased ja nende õpetaja Liia Ortus. 
Osalejate hulgast loositi ka seekord välja loodusraamatu saaja. Õnn naeratas Ala Põhikooli õpilasele Reelika Viitakule.



Evelyn Tamm
loodusainete õpetaja
projektijuht





Loodusürituste sarja toetab Keskkkonnainvesteeringute Keskus.