13.06.11

Koolitus- ja võistlussari "Loodussõbraks läbi oma silmade"

Toimumisaeg: mai 2010 - juuli 2011
Osalejad: Ala Põhikooli, Tõrva Gümnaasiumi ja Riidaja Põhikooli õpilased
Juhendajad: Evelyn Tamm, Liia Ortus, Merike Priedenthal

Projekt algas õppereisiga Matsalu looduskeskusesse, kus tutvuti rahvuspargi ajalooga, õpiti tundma linde ning uuriti Suitsu ja Kasari jõe elustikku.

Suvel toimus 5-päevane looduslaager: käidi Haanja looduspargis, matkati Vällamäel, õpiti tundma taimi ning koostama toiduahelaid. Tarmo Evestus jagas uusi teadmisi kaladest ning nende kohastumustest vees. Valmis loodussõbra voldik. Kabli looduskeskuses läbiti programm "Merelt maale ja maalt merele". Saadi uusi teadmisi Läänemere Liivi lahe taimestikust, loomastikust, lindudest ning kaladest. Tutvuti rannarahva  tööde ja tegemistega kauges minevikus ja tänapäeval.


Sügisel külastati Alatskivi looduskeskust, uuriti kivimite teket ja geoloogilist aineringet. Toimus viktoriin teadmiste kinnistamiseks. Metsamehe tööde ja mõõteriistadega tutvuti Lilli looduskeskuses.


Talvel toimus maastikumäng Otepää looduspargis: õpiti tundma  raagus puid ja põõsaid ning tutvuti looduspargi ajalooga. Koolides toimus joonistusvõistlus. Pähni looduskeskuses tutvuti talilindude eluga, kuulati linnulaulu, uuriti  lindude tegevusjälgi  ning õpiti talilinde õigesti toitma. Kokkuvõtteks meisterdati kollaaž "Talilinnud metsas". Soontagas kohtuti jahimees Aare Jaamaga, kellega matkati  paksus metsas, uuriti  metsloomade tegevusjälgi ja õpiti jahimehetarkusi. Kõige põnevam oli näha, kuidas töötab taksidermist ning uurida loomanahku ja -sarvi. Kokkuvõtteks kirjutati kogutud elamustest metsajutte.


Loodussõbrad Saare- ja Hiiumaal. Teisi pilte vaata SIIT.
Fotode autor: Elen Liigus
Mai alguses toimus 3-päevane õppereis Saare- ja Hiiumaale. Mustjala looduskeskuses läbiti kaks loodusõppeprogrammi: "Rannikust metsani" ja "Loodus ja pärandkultuuri rikkused Vilsandi rahvuspargis“. Hiiumaal tutvuti sealse looduse ja vaatamisväärtustega. Tehti kokkuvõtteid  projektist, selgitati välja tublimad, keda ka autasustati.








Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

02.06.11

Õppereis Saadjärvele

Viimane õppereis viis meid Saadjärve äärde. Sealses looduskeksuses näidati meile slaidiprogrammi ja räägiti järvest ning selle elustikust. Saadjärv on suurim Vooremaa järv, tema pindala on 708 ha ning suurim sügavus 25 m. Saadjärve vesi on väga hea läbipaistvusega: kui teistes järvedes on läbipaistvus 2 m, siis Saadjärves on see 5 m ja rohkemgi. Veevahetus on järves väga aeglane, sest sinna ei voola sisse jõgesid. Nii vahetubki vesi Saadjärves välja u 7 aasta jooksul.

Taimedest leidub Saadjärves ja selle ääres näiteks pilliroogu, järvkaislat, hundinuia, mändvetikat, erinevat liiki penikeeli, kardheina. Viimane on valguse suhtes vähenõudlik ning seetõttu võib kasvada isegi 5 m sügavusel. Saadjärves leidub ka loodukaitse all olevaid järvepalle: rohevetikate kogumid, mis lainetuse mõjul on palli kuju võtnud.

Järvekarpide kõrval leidub Saadjärves palju rändkarpe, mis eritavad kleepuvat vedelikku, mille abil nad kinnituvad kõvadele esemetele, muuhulgas laevade külge - siit ehk on tulnudki nende tegelikult paiksete limuste nimetus, kuna laevade abil saavad nad väga edukalt rännata.

Lindudest võib Saadjärvel kohata naerukajakaid, jõgitiire, roo-loorkulle, rästas-roolinde, tutt-pütte, rabahanesid, laukusid, kühmnokk-luiki ja paljusid teisi.

Saadjärv on kalarikas, seal leidub särgi, ahvenaid, hauge, kiisku, rääbiseid, viidikaid, angerjaid ja teisi kalu.

Saadjärve uurimas. Teisi pilte vaata SIIT.
Pärast loengut läksime parvega järvele, et seda ka oma silmaga uurida. Õppisime mõõtma vee läbipaistvust ja sügavust, määrasime kompassi abil oma asukoha ning kandsime kontuurkaardile Saadjärve ääres olevad vaatamisväärsused: Äksi kiriku, Kukulinna ning Saadjärve mõisa. Pärast õppetööd ootas meid tore üllatus: saime jahiga sõites meelt lahutada ning päikest ja järvetuult nautida. Saadjärve äärde läheksime varsti hea meelega tagasi, sest saime teada, et kui kõik läheb plaanipäraselt, siis valmib järgmiseks kevadeks seal jääaja teemapark.





                                                    Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.