20.12.10

Jõuluaeg

Jõuluaeg meie koolis oli üsna traditsiooniline - algasime advendihommikutega ning lõpetasime täna jõulupeoga.
Vaata teisi pilte jõulupeost SIIT.
Advendihommikutel laulsime jõululaule ning lugesime luuletusi.
  • Esimesel advendil tutvustas raamatukoguhoidja Maimu Järv meile advendiajaga seotud kombeid, seejärel laulsime Walesi jõululaulu "Tooge tuppa kuusekene". Õp Kädi luges oma lemmikluuletusi talvest: L.Andre "Talvemuinasjutt" ja "Tuisus" ning T. Liivi "Katkise tiivaga ingel". Advendihommiku lõpetas "Lumememme jenka", mida kõik lapsed said kaasa tantsida.
  • Teisel advendil laulsime "Päkapikujuttu", Maimu Järv jagas tarkuseteri vanarahvasalvest ning luges jõululuuletusi: V. Grünthal-Ridala "Talvine õhtu", O. Saare "Lilled lumes" ja I. Lemberi "Jõuluöö". Selle advendihommiku lõpetasime kõigi poolt armastatud "Aisakella" laulmisega.
  • Kolmanda advendi pühitsemist alustasime lauluga "Jõulukellad". Õp Kaidi K luges lemmikluuletusi talvest: E. Esopi "Talvevärviliseks", J. Viidingu "Tuisk on kolmandat päeva" ja A. Rammo "Talveõhtu". Seejärel laulsime "Jõulurõõmu" ning tantsisime päkapikupolkat.
  • Neljandal advendil kõlasid laulud "Tiliseb, tiliseb aisakell" ning "Jõulukell". Jõululuulet lugesid algklasside õpilased, kes nädalapäevad varem toimunud jõululuuletuste lugemise konkursil olid parimateks kuulutatud: 1. kl Kevin K, 2. kl Mariina, 3. kl Madis, 4. kl Renita ja Sandra. Samuti lõpetasime pidulikult lugemisaasta: tänati kõiki, kes aasta jooksul koolirahvale oma lemmikraamatuid ette lugesid ning selgus Ala kooli kõige usinam lugeja ja raamatulaenutaja - 4. kl õpilane Karl-Sander.
Suured tänud raamatukoguhoidja Maimu Järvele ja õp Kädile, kes advendihommikuid ette valmistasid ning lugemisaasta üritusi korraldasid.

Kaunist jõuluvaheaega kõigile!

06.12.10

Päkapikula on üks imetore maa

Täna tuli meile väike punane buss kooli juurde järele. Me panimegi riidesse ja läksime bussi. Sõidu ajal rääkisime metsloomadest.

Kui me kohale jõudsime, tulid meile vastu lasteaialapsed. Me sumpasime lõkke juurde. Kui me lõkke äärde jõudsime, nägime vallavanemat, kes lõket tegi. Seejärel palus õp Kädi, et me ringi võtaksime. Hakkasime laulma. Me laulsime targast päkapikust, rumalast päkapikust ja rõõmsast päkapikust.

Pärast laulmist läksime sooja. Me meisterdasime ja värvisime päkapikke. Pärast seda jõime teed ja sõime piparkooke. Samal ajal luges õp Maimu meile muinasjuttu. Sõime ja jõime veel ning läksime rõdule päkapikke vaatama. Mina nägin ühte päkapikku ja Rudolfit. Seejärel läksime kooli tagasi. Oli tore päev ja selliseid üritusi võiks veel olla.
Sandra Orav
4. kl õpilane

ALGKLASSIDE ÕPILASTE MÕTTEID PÄKAPIKUMAAST:
  • KEVIN K: Me läksime päkapikkudelle külla ja nägime neid. Meile meeldis piparkooke süüa ja teed juua. Meile meeldis päkapikke teha.
  • KEVIN G: Mulle meeldis päkapikkude meisterdamine. Natuke meeldis piparkookide söömine.
  • VALERIJA: Me nägime seal päkapikke, kes tegid tööd. Sõime piparkooke, laulsime ja mängisime.
  • KADRI: Mulle meeldis päkapikkude meisterdamine ja värvimine. Veel meeldis see, et loeti ette  raamatut.
  • GRETE: Me käisime päkapikumaal. Me meisterdasime päkapikke ja värvisime neid. Meile pakuti piparkooke ja me pidime vaatama, kas me näeme päkapikke. Me tantsisime ka. Mulle eriti ei meeldinud.
  • MADIS: Mulle meeldis päkapikke värvida ja piparkooke süüa ning teed juua. Mulle ei meeldinud bussiga sõita.
  • RENITA: Mulle meeldis, kuidas me seal laulsime ja tantsisime, värvisime ja meisterdasime. Me vaatasime metsas ka päkapikke. Ma tahan sinna veel minna.
  • KARL-SANDER: Alguses oli mul külm. Aga siis luges õp Maimu meile ühe loo ette ja meie tegime päkapikke ning joonistasime päkapikke ja sõime piparkooke. See oli lõbus.
  • TAUNO: Me käisime Tündre järve ääres päkapikumajas. Tegime päkapikke, joonistasime, jõime teed ja sõime piparkooke. Vaatasime päkapikke metsa all, mängisime, tantsisime ja laulsime. Jäin päevaga rahule.
  • KAIRI: Seal oli natuke külm, aga polnud hullu midagi. Me läksime tuppa ja värvisime päkapikke, siis meisterdasime päkapikke. See oli kõik vahva. Me sõime ka piparkooke ja jõime teed. Seejärel läksime vaatama päkapikke, aga mina ei näinud ühtegi.

22.11.10

"Kapten Trummiga reisimas"

Täna tehti meie koolis teatrit: külas olid Ervin Lillepea ja Raimo Aas, kes oma etenduses viisid meid koos kapten Trummiga reisima.
6. klassi õpilased olid lahkelt nõus oma elamusi kirjeldama.
  • KRISTI: Etendus oli lahe, sest kapten Trumm rääkis nii naljakalt. Kitarriga onu laulis ja see oli ka lahe, sest tal oli nii kõva lauluhääl. Etenduse alguses pidid kõik silmad kinni panema ja ennast saare peale mõtlema. See tuli päris hästi välja. Lõpus pidime ka silmad kinni panema ning siis olime tagasi koolimajas. Täringumängu mängisime ka.
  • RAUNO: Mulle pakkus kõige rohkem huvi muusika. Lahe ja naljakas etendus oli.
  • MERIT: See etendus oli naljakas. Kapten Trumm küsis: "Kas teil on kõik viied?" Paljud vastasid: "Jaa!" Kapten kostis seepeale: "Ahsoo, ma ei teadnudki, et te kõik pugejad olete." Me saime ise ka kaasa mängida. Samuti meeldis mulle pootsman, kes mängis kitarri ja laulis.
  • ASTRIT: Etendus oli lõbus ja ajas naerma. Mängimiseks kasutati kolme vahendit: hunti, jänest ja porgandit. Nad reisisid Kohvrisaarelt Klaverisaarele ning päris kaardi asemel oli neil lauamäng. Kapten esitas naljakaid küsimusi. Pootsman laulis ilusaid laule. Mulle meeldis.
  • MAARJA: Etendus rääkis kapten Trummi merereisist. Kapten Trumm oli nii lahe, eriti tema häälitsused, näiteks "Ohoo!" ja "Ahsoo!" Naljaks oli, kui ta ütles: "Ma ei teadnudki, et te kõik pugejad olete." Nii ütles ta pärast seda, kui me olime talle öelnud, et meil on kõik viied. Vahepeal mängisime suure täringuga, mis tal kaasas oli. Veel oli kaptenil kaasas pootsman, kes mängis kitarri ja laulis.
Teatrietendus pole tegelikult ainuke kultuurisündmus, mida meil sel kuul õnnestus nautida. 10. novembril käis Ala rahvamajas Kinobuss, mis tõi näitamiseks kaks filmi. Lapsed vaatasid suure kaasaelamisega lõbusat filmi "Pettson, Findus ja mälukaotus". Lisaks Ala kooli õpilastele käisid kinoelamusi saamas ka Ritsu kooli õpilased. Täiskasvanutele näidati lühifilmi "Kutsar koputab kolm korda".

18.11.10

"Päikesesüsteemi hämarates tagatubades"

Täna käisime Otepää Looduspargis ning osalesime loodusõhtul, kus esines Tartu Observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik, kelle ettekanne kandis pealkirja "Päikesesüsteemi hämarates tagatubades". Esineja rääkis meile Päikesesüsteemist ja tutvustas selle kaugemaid objekte. Saime teada, kuidas Päike tekkis, kust tulevad komeedid ning miks Pluuto enam planeet ei ole.

Kõige huvitavam oligi jutt Pluutost. Oma nime sai see taevakeha Vana-Rooma allmaailmajumala Pluto järgi, kusjuures nime pakkus välja inglise koolitüdruk. 2006. aastal otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon, et tegemist on siiski kääbusplaneediga. Peamiseks põhjuseks oli see, et Pluuto ei tiirle ümber Päikese nii nagu teised planeedid, vaid tema orbiit on hoopis pikergune, samuti liigub ta kaugemale ja kõrgemale teistest planeetidest.

Loodusõhtu oli väga põnev, sest jutte kosmosest on alati huvitav kuulata.



05.11.10

Peipsi järve jälgedes

Eilne õppepäev möödus Ida-Virumaal Iisaku vallas Kauksi külas, juhendajateks olid Kauksi looduskeskuse töötajad. Töö toimus kahes grupis, aga õppesisu oli sarnane. 

Kõigepealt jalutasime Peipsi-äärses metsas, vaatlesime rannamännikuid, nende kooslust. Õppisime tundma paakspuud, maitsesime kadakamarju või õigemini kadakakäbisid, sest kadakas on okaspuu ja seetõttu on ka tema vili käbi. Pöörasime tähelepanu looduse loomingule (mitmetüvelised puud, kõverad puud) ja otsisime jälgi loomade-lindude tegevusest (väga huvitav oli rähnide "korruselamu").

Peipsi ääres. Vaata teisi pilte SIIT.
Matkasime edasi käänulise Kauksi oja kallastel ning jõudsime lõpuks Peipsi järve juurde, kus meile räägiti, kuidas tekivad luited: tuul kannab liivateri  ühest kohast teise, kuni kohtab oma teel takistust ja puistab liivaterad maha. Luited esinevad ainult Peipsi põhjakaldal, lõunakallas on üsna soostunud. Selle põhjuseks on maa kerkimine põhjakaldal, mistõttu Peipsi järve vesi valgub aeglaselt lõunasse ja ujutab seal üle järjest uusi alasid. Peipsi-äärsed luited on kinnistunud, kasvanud täis taimestikku.

Veel räägiti meile Peipsi järve kalavarudest ning kalapüügiriistadest. Kalu on Peipsis 37 liiki, kõige rohkem on rääbist, ahvenat, tinti, haugi, lutsu, aga ka koha, särge, latikat ning siiakala. Kalapüügiriistadest tutvustati nii tänapäevaseid vahendeid kui ka neid, mis praeguseks keelatud:
  • Väga levinud vahend on sikuska - söödata õng, millega püütakse eelkõige jääaugust siiga, ahvenat ja muid suuremaid kalu.
  • Mutt ehk põhjanoot on lühikeste võrktiibadega noot, mille tiibade pikenduseks on õletuustidest ja võrguräbalatest valmistatud köied, mille lohisemisel mööda põhja tõmmatakse üles muda, mis lööb omakorda liikvele põhjakalad. Muti vedu kasutatakse tänapäevalgi.
  • Lutsumänd koosnes 6-12 raudharust, mille teravad otsad olid keeratud ülespidi. Kui mända jääaugus üles-alla liigutati, hakkasid õnge külge kinnitatud metallitükikesed helisema ja meelitasid kala ligi. Tänapäeval on sellega püüdmine keelatud, sest seda kasutati talvisel kudemisajal.
Pärast retke võtsime looduskeskuse hoovis veidi kehakinnitust ning seejärel loeti meile looduskeskuse õppeklassis Kodavere murrakus muistendit Peipsi järve tekkimisest. Tagasiteel pajatas Avinurmest, Kallastest ja Alatskivist meile õpetaja Ermiine, kes on sealtkandist pärit. Juhan Liivi sünnikohast olid kõik küll kuulnud, aga paljud nägid seda esimest korda. Samuti oli huvitav kuulata vanausulistest, kelle jaoks aeg oleks nagu seisma jäänud - nad elavad Peipsi-äärsetes külades väga vanade tavade järgi.

Jõudsime koju üsna hilja, seetõttu kokkuvõtte õppepäevast tegime täna. Vanemates klassides viidi esimese tunni ajal läbi tunnikontroll-viktoriin. Igast klassist kolm parimat said auhinnaks šokolaadi ning loodusteemalise brošüüri. Nooremad õpilased joonistasid reisil kogetu-õpitu põhjal pildi.

22.10.10

Kalapüük ja teadustöö

Eile käisime koos 7. klassi ja õp Evelyniga Taageperas kala püüdmas. Lahkesti aitasid meid lapsevanemad Maike ja Peeter Sillaots. Ilm oli veidi vihmane ja jahe, aga kalapüügiks oli hea päev. Minul näkkas kala kõige esimesena. See oli särg. Hiljem näkkas mul veel, aga teistel kaladel õnnestus õnge otsast ära pääseda.
Kalapüük. Vaata teisi pilte SIIT.

Kuna kalapüük oli seotud koolitööga, siis otsustasime, et hakkame loodusõpetuse tunnis minu püütud kala lahkama ja uurime, missugune on kala ehitus ja elundid. Varem pole me midagi nii huvitavat teinud.
Kaspar Kähar
6. kl õpilane

20.10.10

Lugeda on mõnus!

LUGEMISAASTA
Lugemisaasta kestab ja jätkame meiegi oma koolis lugemishommikutega, kus nii õpilased kui ka õpetajad tutvustavad oma lemmikraamatuid.
I veerandil tutvustasid oma lugemiseelistusi:
  • õp Raili (ülemisel pildil), kellele on lapsest saati huvi pakkunud muistendid ja legendid, eriti need, mis seotud kodukohaga. Tema luges meile katkendi Herta Laipaiga raamatust "Kurjasadu".
  • õp Aili (alumisel pildil raamatuga) rääkis, miks talle meeldivad Astrid Lindgreni raamatud - need on siirad, lapsemeelsed ja põnevad. Ettelugemiseks valis ta "Bullerby lapsed".
  • VII kl õpilane Elen tutvustas raamatut "Mobla", mille autoriks on maailma õuduslugude kuningaks tituleeritud USA kirjanik Stephen King. Mis juhtub tsivilisatsiooniga siis, kui ühel päeval hakkab läbi kõikide mobiilioperaatorite võrkude saadetud signaal muutma selle saajaid ebainimlikeks, metsikuteks, mõrvarlikeks, mõtlematuteks? Saad teada, kui loed "Moblat".
  •  IV kl õpilane Sandra tutvustas Jacqueline Wilsoni teost "Tracy Beakeri lugu". Tracy on kümneaastane ja elab lastekodus. Iga lastekodulaps unistab päris oma kodust ja päris oma perest, nii ka Tracy. Nagu väike pahur porikärbes poriseb ta oma katsumustest, mis tal kasupere otsimisel tuleb üle elada. Ja mis seal ikka häbeneda: rohkem kui üks kord on see kõik väga naljakas.
  • IV kl õpilane Renita rääkis oma lemmikraamatust, milleks on hollandi kirjaniku  Annie M. G. Schmidti "Jip ja Janneke". See on lugu kahest sõbrast, poisist ja tüdrukust, kes jagavad lugejaga oma põnevat mängumaailma. Sama autori "Viplala lugusid" teavad samuti kõik raamatuhuvilised.


ETTELUGEMISPÄEV JA 
KALJU KANGURI 85. SÜNNIAASTAPÄEVA TÄHISTAMINE
Täna, 20. oktoobril tähistasime ettelugemispäeva ning luuletaja Kalju Kanguri 85. sünniaastapäeva.

Kalju Kanguri elust rääkisid raamatukoguhoidja Maimu ja õp Kädi. Kanguri luuletusi lugesid lasteaialapsed Maarja, Triin, Keiu, Keiti ja Arabella ning õpilased Merit, Sandra, Renita ja Karl-Sander. I klassi Kevin K laulis lustaka laulu kassist nimega Karlotte ning õpetajad laulsid sajajalgsest, kes pidi vihmase ilma tõttu sada kalossi jalga tõmbama, et saaks õue minna.

Kevin laulab "Kass Karlottet".
Teisi pilte vaata SIIT.
Ettelugemist alustas direktor Ants Piirsalu looga Kanguri raamatust "Unenäod kristallkohvris", seejärel luges õp Raili katkendi raamatust "Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid". Kuna sel aastal tähistab oma 50. juubelit ajakiri Täheke, siis ettelugemispäeva kaks viimast lugu loeti ajakirja värskest oktoobrikuu numbrist: õp Ain luges loo "Karneval ja kartulisalat" ja õp Kädi luges pala pealkirjaga "Piduauto".

18.10.10

Õppereis Luhasoosse

Täna käisime Luhasoos, mis asub Rõuge vallas Luhasoo maastikukaitsealal. Kaitse alla on ta võetud 1981. aastal kui Lõuna Eesti suurim terviklik ja inimtegevusest peaaegu puutumatu soomassiiv. Luhasoo on läbivoolulisse järvenõkku kujunenud soo, mille sarnaseid Eestis leidub vähe.
Luhasoo õpperaja alguspunkt. Teisi pilte vaata SIIT.

Kui me pärast 1,5 tundi kestnud bussisõitu kohale jõudsime, jagati õpilased kolme rühma: nooremad (I ja III klass), keskmised (V ja VI klass) ning vanemad (VII-IX klass). Iga rühm sai endale juhendaja, kelleks olid Pähni looduskeskuse töötajad. Seejärel läksime Luhasoo õpperajale, kus oli võimalik jälgida mineraalmaa üleminekut madalsooks, seejärel siirdesooks ja lõpuks kõrgsooks ehk rabaks.

Alustasime mineraalmaalt ehk metsast. Jälgisime, missugune on taimestik ja arutasime, miks sood tekivad.  Saime teada, et kõige rohkem soid on Soomes, aga Eesti ei jää ka selles osas naaberriigile palju alla. Eestis on soid kõige enam Alutagusel, Peipsi ääres ja Võrtsjärve lähedal.

Edasi jõudsime madalsoosse, õigemini madalsoo peale, sest tegelikult on õpperada varustatud laudteega ja päris maapinnale usaldasime astuda siis, kui oli kindel, et pinnas väga vesine ei ole. Tutvusime madalsoo taimekooslusega. Kuna käes on sügis, siis oli liikidel raskem vahet teha, aga juhendajate selgitused andsid aimu taimede kevad-suvisest väljanägemisest. Õpetati sookaske eristama arukasest: sookase noored võrsed on kaetud rohekashallide karvadega, arukasel need puuduvad. Nii tundub sookask katsudes pehmem kui arukask. Infotahvlilt võis lugeda, et madalsoos kasvab ka nelja liiki orhideesid.

Madalsoost jõudsime siirdesoosse. Ilmnes, et soos on üks olulisem indikaatortaim pilliroog, mis nõuab viljakamat turbakihti kui rabaturvas. Seega tähistab pilliroog siirde- ja kõrgsoo piiri - Luhasoos on see üsna hästi jälgitav. 

Siirdesoo läks üsna ruttu üle rabaks ehk kõrgsooks, taimestik oli võrreldes madalsooga tunduvalt muutunud: hariliku turbasambla kõrval punane, pruun, lillakas turbasammal, jõhvikas, küüvits, hanevits, sookail, kanarbik, puudest vaid kidurad männid. Turbasammal kasvab aastas 1 cm ja kõduneb 1 mm, seega on turvas küll taastuv maavara, aga selleks, et tekiks meetripaksune turbakiht, kulub ligi 1000 aastat.

Edasi liikudes jõudsime raba keskel asuva Mustjärveni, mille pindala on umbes 7 ha.  Järvevesi on tume huumusainete suure sisalduse tõttu. Õpilasi huvitas kohe, kas seal ujuda ka saab, aga seda väga ei soovitata, sest rabajärvest on raske kaldale saada ja pealegi räägivad legendid Mustjärve kohta, et sellel pole põhja all ning seal elutsevat Vanapagan. Joogiks on järvevesi küll täiesti kõlblik, - selle proovisime ise järele - sest see ei sisalda haigusi tekitavaid pisikuid, samas ei kustuta mineraalainete poolest vaene vesi joogijanu.

Piki Mustjärve kallast kõndisime veel veidi üle poole kilomeetri, kuni jõudsime kõrgete mändidega mineraalmaasaarele, mis kannab nime Meiesaar. Sõdade ja haiguste ajal on saar olnud kohalikele elanikele pelgupaigaks. Mõnusaks üllatuseks oli saarel asuv väike palkmaja, mis on mõeldud peatus- ja puhkekohaks. Olemas on seal ahi, potid-pannid, magamislavats. Meiegi saime saarel veidi jalgu puhata, mängida, lõkkel küpsetatud vorstikesi maitsta, aga ka töölehti täita.

Pärast puhkust Meiesaarel võtsime jalge alla tagasitee. Väike pettumus oli, et pidime tagasi minema sama rada pidi, aga teine tee olevat kobraste tegevuse tagajärjel halvasti läbitavaks muutunud. Enne koduteele asumist pidasime ka väikest piknikku, kus lasime hea maitsta kokkade poolt kaasapandud makaroniroal ja saiakestel.

Luhasoo oli kahtlemata vaatamist väärt, seda enam, et taas kord oli meid õnnistatud ilusa päikesepaistelise ilma ja rõõmsa tujuga.

Õpperajal õpitut kinnistati ka koolitundides ja igale vanuserühmale koostati Luhasood puudutavate küsimustega viktoriin. Selgus, et õpilased olid olnud väga tähelepanelikud ja sooritasid viktoriini ilma igasuguse vaevata suurepäraselt.




08.10.10

Leivanädal

Lõppema hakkav nädal oli pühendatud leivale. Täna hommikul peeti leivateemaline ühistund väikeses saalis. Õp Kädi tutvustas leivaga seotud kombeid. Seejärel mängiti ringmängu "Me lähme rukist lõikama" ning klasside võistkonnad arvasid ära leivaga seotud mõistatusi ja lahendasid ristsõna. Samuti said õpilased end proovile panna teraviljade tundmises. Loomulikult pakuti ka leiba.

Lõpetuseks kaks teemasse sobivat luuletust:
  
LEIB                                                                                     LEIVATA EI SAA

Põllul palju teri,                                                                   Saab saiata,
see välja näeb kui meri.                                                        kuid mitte leivata.
Päike põllul sillerdab,                                                          Leiba vajan ma,
silme ees mul virvendab.                                                     ka teised teisiti ei saa.
                                                                                               Leib on Eestis tähtis pala -
Näen, kuidas põllul on teed,                                                nagu saarmale on kala.
kes küll tegi need?                                                                Leib on pehme, soe ja hõrk,
Palun ära siia talla teid,                                                        ilma leivata oled lihtsalt nõrk.
sellest kunagi tuleb leib!
                    Kristel Aria                                                                                 Laura Sillaots
                    8. kl                                                                                              8. kl
Illustratsiooni autor Merli Virki (8. kl)

06.10.10

Kuidas valmivad kohukesed?

Tõrva linnas tegutseb Delibalt Production OÜ. Paljud ei teagi, et just selles ettevõttes valmivad maitsvad MuMa ja Ma kohukesed. Suurem osa toodangust läheb küll Lätti, aga kohukesi jagub ka Eesti magusasõpradele. Kuna oma silm on kuningas, siis käisime koos 8. kl õpilastega kohapeal vaatamas, kuidas  kohukesi tehakse.

Kõigepealt pidime selga panema valge kitli ja pähe mütsi, et mitte rikkuda hügieeninõudeid. Seejärel näidati meile tootmis- ja laoruume ning aparaate, samuti räägiti, millest kohukesi tehakse. Kohupiimale lisatakse erinevate maitsete saamiseks vaniljet, piparmünti, kakaod, moosi, küpsist jne ning lõpuks glasuuritakse šokolaadiga.

Pärast ringkäiku saime loomulikult ka kohukesi maitsta ja kaasagi osta. Oli väga huvitav näha, kuidas ettevõttes töö käib.


 Teisi pilte vaata SIIT.
Raivo Viitak ja Kristel Paju
9. kl õpilased

27.09.10

Maa tahab tegutseda!

Mentorlusprogrammi "Maa tahab tegutseda" raames külastasid täna meie kooli õpilaskodu kunstnikud Martin Saar, Marta Vaarik ja Kärt Hammer, et muuta siinsed ruumid seinamaalingutega rõõmsamaks. Maalingute lõpetamisel lõid kaasa ka õpilased ning tulemus sai tõesti vahva ja värvikas.
Puhketuba pärast kunstnike külaskäiku.
Tegevust filmis TV3 uudiste võttegrupp, kes on Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt rahastatava projekti üks partnereid.
Täpsemat infot projekti kohta leiad SIIT.

Karjääripäev 8.-9. klassile

Karjääriga ei puutu kokku ainult täiskasvanud, nagu sageli ekslikult arvatakse. Juba koolinoored peaksid aktiivselt tegelema oma karjääri kujundamisega, sest karjääriõpe on elukestev protsess, mis saab alguse varases lapseeas erinevate tööde matkimisega ja kestab kõrge vanaduseni. Mida noorem on inimene, seda rohkem vajab ta tuge ja toetust edasiste õpingute või töökoha valikul. Eriti vajavad oma tulevase karjääri üle otsustamisel abi põhikooli lõpuklasside õpilased. Seetõttu peeti meiegi koolis karjääripäeva, mille viisid läbi õp Evelyn, kes on ühtlasi kooli karjäärikoordinaator, ning karjäärinõustajad Marek Nõmmik ja Pille Paberits.
Vaata ka teisi pilte karjääripäevast.
Karjääripäev oli mõeldud 8.-9. kl õpilastele, kes said kuulata loengut õppimisvõimalustest, sooritada teste ja mängida karjäärimänge. Kuna lisaks koolile saavad noortele nõu anda ka nende vanemad, siis räägiti karjääri teemadel samal päeval toimunud lastevanemate koosolekulgi. Lapsevanemaid julgustati koos oma lapsega minema karjäärinõustaja vastuvõtule ning otsima infot internetist. Kasulikku teavet õppimis- ja karjäärivõimaluste kohta leiab:

23.09.10

Kammermuusika

Täna oli võimalus nautida kaunist kammermuusikat ansambli Tallinn Baroque esituses. Liina Saari, Imbi ja Raivo Tarum ning Tõnu Jõesaar esitasid muusikat, mis on pärit 17.-18. sajandist ehk nagu ansambli nimigi ütleb - barokkajastust. Eriti tore oligi see, et ansambel esines ajastu kostüümides ja parukates.
Tallinn Baroque
Vaheldumisi muusikapaladega anti huvitavaid selgitusi esitatavate teoste, nende autorite ning instrumentide kohta. Imbi Tarum näitas isegi tolleaegseid tantsusamme. Õpilasi paelusid väga vanaaegsed pillid: klavessiin, krummhorn, zink, fiidel, viola da gamba ja barokktrompet. Saime teada, et barokkajal peeti täiuslikuks pille, mis sarnanevad inimhäälega. Tõepoolest - zink kõlaski nagu kooripoisi hääl. Samuti võlus kuulajaid Liina Saari helisev sopran. Esitamisele tulnud autoritest oli kõige tuntum G. Fr. Händel.

Kontsert pakkus päikeselisel sügise alguse päeval meeldiva elamuse. Ehkki õpilased igapäevaselt sellist muusikat ei kuula, paistis paljude näolt siiras huvi ja imestus - alati ei peagi olema drum'n'bass, piisab elusatest pillidest, et nautida muusikat.

8. klassi õpilaste arvamused kontserdist: 
  • Mulle meeldisid pillid, eriti tšello eelkäija, mis meenutas natuke ka kontrabassi. Sellel oli mõnus jämedam hääl. Hästi normaalne kontsert oli.
  • Mulle meeldis nende esinemine väga. Ma sain kontserdilt ka palju uut teada. Meeldisid nii laulud, kui ka pillid, mida nad mängisid. Laulude sõnadest ei saanud eriti aru, aga rohelises kleidis naine laulis nii puhta häälega.
  • Kontsert oli iseenesest väga hea. Riietus oli väga ilus, see meeldis nende juures kõige rohkem. Muusika oli päris kuulatav. Laulusõnadest ei saanud aru, aga laulja hääl oli imeline. Näidati ka, kuidas vanasti tantsiti; need sammud olid huvitavad. Kontsert lõppes Händeli kantaadiga "Alla caccia", kus lauljanna jäljendas hobusel ratsutamist, sest lugu räägib jahile minekust. Minule meeldis kontsert väga.
  • Kontsert oli väga kaunis. Rohelises kleidis laulja esines puhta ja kauni ooperihäälega. Meile tutvustati erinevaid pille. Klavessiin meeldis mulle kõige rohkem. Mina jäin kontserdiga väga rahule.
  • Ma olen üllatunud, kuna mulle isegi väga meeldis see kontsert. Esinejate riietus oli üpris naljakas, aga muusika oli ilus, rahulik. Laulud olid väga ilusad. Tundus, et laulja isegi rääkis nii, nagu laulaks. Pillidest meeldis mulle viola da gamba - selle heli oli nii kaunis. Lõpulugu oli veider (nähtamatul hobusel ratsutamine), kuid väga lõbus.

15.09.10

Õppereis Haanjamaale

14. septembril käisime peaaegu kogu kooliga (I ja III klassi jätsime koolimaja valvama) Haanjamaad avastamas. Ikka selleks, et õues õppida ning reipalt kooliaastat alustada. Tänu õpetaja Evelyn Tamme eestvedamisele avaneb meie õpilastel võimalus iga kuu üks loodusõppereis teha. 

Võrumaa kauni loodusega tutvumist alustasime Urvaste külas, kus kasvab Tamme-Lauri tamm, mis on Eesti jämedaim tamm: tema ümbermõõt on 8 meetrit ja vanus on 680 aastat. Tamme-Lauri tamm kaunistab meie võimsaima põlispuuna ka peagi ajalukku kaduvat kümnekroonist rahatähte. 

Edasi jätkus reis Vällamäele, kus ootasid meid Maris ja Olivia, kes viisid läbi 2-tunnise õppeprogrammi: noorematele õpilastele tutvustati metsa elustikku ning vanematele õpilastele pinnamoode Vällamäe matkarajal. Mõnusat füüsilist pingutust nõudev matkarada viis meid mööda Eesti kõige sügavama turbalasundiga raba servast, sundis tõusma üles Vällamäe tippu ning lasi rõõmu tunda laskumistest, mille julgemad sooritasid lausa võidu joostes. Lisaks võis imetleda sügislooduse imepärast värvikirevust. Matkaraja lõppedes ootas meid maitsev Mulgi puder või nagu meie kandis öeldakse - kärutädipuder. 

Pärast kehakinnitust sõitsime Suurele Munamäele, mille vaatetornist saab Eestimaad vaadata 346,7 meetri kõrguselt. Eestimaa on ikka kaunis küll!
Suurel Munamäel: Rauno, õp Kaidi V, Kristi, õp Evelyn, Maria, Kairi
Vaata pilte õppereisist SIIT.

Suurelt Munamäelt laskusime aga Lõuna-Eesti orgudesse: enne koduteele asumist käisime veel Rõuge Ööbikuorus ning Hinni kanjonorus, mis on ainuke taoline Eestis. Loodusimed uudistatud, korraldas õp Evelyn klassidevahelise võistluse: iga klass sai ühe küsimuse, mis puudutas õppereisil kuuldut-nähtut-kogetut. Selgus, et õpilased olid olnud tähelepanelikud ning õpihimulised, sest vastused oli kõikidel briljantsed. Auhinnaks saadud komm põske ja kodutee võiski alata.

Õpilased jäid õuesõppega väga rahule, virisejad jäid igatahes suurde vähemusse.
 6. klassi õpilaste arvamused õppekäigu kohta olid sellised:
  • Mulle meeldis see reis, see oli huvitav. See ei meeldinud, et seal räägiti nii palju, et mu pea oleks peaaegu lõhki läinud. Lahe oli, et saime käia kahes tornis ja nägime ühte pumpa, mida kutsutakse vesioinaks - see ei peatu kunagi. Esimest korda elus nägin puul kasvajat ja töölehe täitmine matkarajal oli väga lõbus. 
  • Mulle meeldis väga Vällamäel, sest sain palju uut teada, samuti sai palju joosta ning näha huvitavaid kohti.
  • Mulle meeldis Vällamäel kõige rohkem suur mägi ja 17 meetri paksune turbalasund. Samuti meeldis mulle Ööbikuoru vesioinas. Hinni kanjonis meeldis mulle liivakivisein. Sinna oli peale kirjutatud, aga seda ei tohi teha.
  • Mulle meeldis väga olla looduses värske õhu käes, näha uusi asju, käia uutes paikades, kus ma varem polnud käinud. Kõige parem oli matkarada, kus oli lõbus nii joosta kui jalutada.
  • Minule meeldis reis enam-vähem. Paljudes kohtades olin ma juba varem käinud, metsas oli veidi igav, sest ma ei saanud midagi uut teada, ja koju jõudsime ka palju hiljem, kui algul plaanitud.
  • Mulle meeldis õppereis väga. Huvitavad olid kõrged tornid, millest oli lahe alla vaadata. Vesioina juures oli ka väga mõnus: see töötas nii rütmiliselt. Ööbikuorus olin ma varem käinud, sellepärast see nii huvitav ei olnud. Muidu oli reis lahe, sest ei pidanud koolis olema.
  • Mulle ei meeldinud Vällamäel, sest ma ei saanud sealt eriti midagi uut teada. Ma olen nii palju metsas käinud.
  • Minule meeldis reis väga, bussis oli nii lõbus sõita. Ka kõik käigud olid lahedad, mis siis, et ma olin varem nendes paikades käinud.


Arvutitunnis koostasid 8. klassi õpilased õppereisi kohta ristsõnu.

03.09.10

Koolirahu

1. septembril algab uus kooliaasta. Kauniks traditsiooniks on saanud sellel päeval allakirjutamine koolirahu lepingule, kus me lubame, et:
  • märkame, kuulame ja tunnustame üksteist;
  • oleme sallivad, hoiame kokku ja aitame üksteist;
  • hoidume vägivallast ja meelemürkidest - kool peab olema turvaline ja mõnus paik;
  • teeme koostööd ja osaleme aktiivselt koolielus;
  • armastame õppimist ja õpetamist.
Mida tähendab aga koolirahu õpilaste jaoks ning kas nad peavad selle saavutamist võimalikuks? Kes on meie koolis kõige rahutumad?

8. - 9. klassi õpilaste mõtted olid sellised:
  • Meie koolis on kõige rahutumad poisid. Neil on alati tähelepanupuudus, nad eputavad ja kiusavad.
  • Koolirahu rikkujad on need, kes segavad tundi ja ei lase teistel õppida.
  • Paljudes koolides ei ole rahu ega saagi olema.
  • Meie koolis on enam-vähem rahulik. Meil on vähe õpilasi ka. See ongi hea.
  • Et koolis oleks rahu, selleks saavad õpilased ise palju ära teha: nad peaksid korralikult õppima ning käituma. Vanemad õpilased peaksid noorematele eeskuju andma.
  • Minu arvates on koolirahu see, kui õpetajate ja õpilaste vahel valitseb rahu.
  • Koolis on tüdrukud rahutumad kui poisid. Nad kiusavad poisse ja kisavad.
  • Mõneks ajaks võiks rahurikkujad õppetööst eemaldada.
  • Minu jaoks rikub rahu lärm. Lärm häirib, sest kui tahad mõelda, siis mõte lakkab lärmi tõttu liikumast.
  • Tunnirahu rikkujad võiks saata eraldi klassi õppima.
  • Võib-olla aitaks turvakaamerad või turvamehed? Pigem siiski mitte. Mulle näiteks ei meeldiks, kui turvamees mind hommikul näpiks (vaataks, kas mul on keelatud esemeid kaasas) ja ülejäänud päeva kogu aeg peale passiks.
  • Lärmajad võiksid vähemalt tunnis vait olla. Ärgu õppigu, kui ei taha, aga lasku teistel õppimisele keskenduda.
  • Tunnirahuklass võiks koolis olla.
  • Mina ise saan ka koolis rahu tagada: kui keegi rikub korda, siis kutsun ta korrale.
  • Teisi tuleb austada. Kaasõpilasi ei tohi kiusata. Siis ongi koolirahu.
  • Koolis saab tagada rahu, kui käitud teistega viisakalt, ei kiusa teisi, austad endast väiksemaid, suuremaid ja õpetajaid. Mulle meeldiks väga, kui kõik saaksid omavahel hästi läbi.
  • Pole olemas kooli, kus valitseks täielikult koolirahu. Ikka on keegi, kes rahu rikub. Mina arvan, et koolirahu aluseks on sallivus ning hea läbisaamine nii enda, koolikaaslaste kui ka õpetajatega. Siis on ka koolis tore ja hea olla.
Kaunist ja rahulikku õppeaastat kõigile!