27.09.12

Projekti "Loodusele lähemale" esimene tegevus: õppeprogramm "Sügis"

Eile, 26. septembril osalesid lasteaia lapsed koos vanematega ning algklasside õpilased Vapramäel õppeprogrammis "Sügis".

Lõunaks jõudsime Vapramäele ja meid võttis vastu matkajuht Triinu. Läbisime 1,6 km pikkuse matkaraja. Triinu tutvustas loodust, taimi, seeni, linde, 
puid ning nende lehti läbi erinevate õppemängude. Õppisime söödavaid ja mürgiseid marju ning söögi- ja mürgiseeni.
Vapramäel. Teisi pilte vaata SIIT.
Nautisime Vapramäge ümbritsevat loodust. Saime teada nende paikadega seotud legende. Üks uskumus räägib, et lohk, mis asub keset Vapramäge, on tekkinud siis, kui Kalevipoeg seal istus pärast väsitavat lahingut koletise Tõra vastu.

Nägime hongi ehk põlismändi, mille kõrgus on 18 meetrit ja ümbermõõt 2,5 meetrit. Samuti nägime Kuninga pärna ning uudistasime uue looduskeskuse ruume.

Matkarada, millel käisime, meeldis kõigile väga. Õppemängud olid huvitavad ja õpetlikud - neid saab edaspidigi kasutada.

Matkapäeva lõpetasime piknikuga. Päevast jäi kõikidele tore mälestus, mida jagasime täna hommikuringis ning kinnistasime sügispilte joonistades.

Laine Kink  - lasteaiaõpetaja
Evelyn Tamm - projektijuht








20.09.12

Tigude õppepäev

Täna külastas meid Anneli Ehlvest Tartu Keskkonnahariduse Keskusest, kes rääkis meile Eesti limustest ning nende rollist looduses.

Saime teada, et Eestis elab umbes 80 liiki tigusid maismaal, lisaks veel 40 liiki tigusid ja 20 liiki karpe mageveekogudes ning 20 liiki tigusid ja 8 liiki karpe Läänemeres. Saime infot selle kohta, kui vanaks teod elavad, mida nad söövad ning kes nendest toituvad.

Tigusid uurimas. Teisi pilte vaata SIIT.
Üllatav oli fakt, et mõned karbid võivad elada 150 aastat ja rohkemgi. Suured maismaateod elavad enamasti 6-10aastaseks ning väikesed 1-2aastaseks. Üldiselt söövad teod erinevaid taimeosi, kuid kiritigu võib süüa ka surnud liigikaaslasi ning sama võib teha ka suur seatigu. Teod ise on toiduks mitmetele mardikalistele (teotapik, jaanimardikate vastsed), lindudele ja imetajatele.

Pärast loengut ootas ees praktiline osa: toimusid vaatlused ja praktilised tööd limustega, mille käigus täideti ka töölehti. Uuriti tigude välisehitust ja kehaosi, määrati liiki, mõõdeti nende pikkust. Luubiga vaadates pidi leidma teo pea, jala, tundlad, silmad, mantliava; samuti uuriti, kas teol on naba. 


Vaadeldi tigude liikumist, mõõdeti ja arvutati nende liikumiskiirust. Tigude keskmiseks liikumiskiiruseks saadi 8 m/h. Uuriti tigude toidulauda ning püüti välja selgitada nende lemmiktoit, milleks osutus kurk. Kõige põnevam oli tigude võidujooks. Õpitu kinnistamiseks toimus viktoriin.


Õpilastele meeldis selline õppepäev väga, eriti praktiline osa. Tigudest saadi palju uut teada ning tegevused olid väga põnevad ning mitmekesised.

Merit Sillaots, Silja Paas ja Kristi Vister
8. kl õpilased









19.09.12

Projekti "Aastaajad rabas" esimene tegevus: looduslaager "Sügisene raba"

Eile, 18. septembril sõitsime Lilli looduskeskusesse, kus toimus looduslaager "Sügisene raba". Kui kohale jõudsime, näidati meile kõigepealt meie toad kätte, tutvustati maja ning räägiti päevakavast.

Alustuseks viidi meid metsa samblaid, samblikke ja seeni korjama, et me saaks need oma kogusse panna. Kiletasime samblad ja samblikud ning panime albumisse. Minu kogusse kuuluvad kaksikhammas, turbasammal, lehviksammal, laanik, karusammal, palusammal, lehtsammal, habesamblik ja narmassamblik.


Vabal ajal saime loodusmaja ümbruses ringi vaadata ning sealseid loomi toita. Seejärel mängisime kaks tundi keskkonna- ja osavusmänge ning pärast õhtusööki läksime Virapuu rändrahnu juurde, mille ümbermõõduks öeldi 20,5 meetrit, aga mina mõõtsin 21,9 meetrit. Õhtu lõpetas ruunide valmistamine ja nõiakivi juures käimine. Kui me kivi juurde jõudsime, hakkas mu süda kiiremini tuksuma ja näpud surisema - järelikult mingi vägi sel kivil oli.
Virapuu rändrahn. Teisi pilte vaata SIIT.
Täna pärast hommikusööki läksime tõukeratastega sõitma. Suundusime Teringi õpperajale ning läbisime kokku 4,5 kilomeetrit. Rabas oli väga vesine ning seal oli palju seeni ja kanarbikku.  Leidsime veel ka jõhvikaid. Loodusmajja tagasi jõudes kiletasime veel taimi ning laagri lõpetas maastikumäng.

Looduslaager oli tore: sai viibida looduses, õppida vahetult tundma taimi ning tegevused olid väga vaheldusrikkad.



Renita Ämarik
6. kl õpilane







17.09.12

Eesti Taaskasutusorganisatsiooni külaskäik

Täna toimus pakenditeadlikkuse tund kõikidele Ala Põhikooli õpilastele ja ka lasteaiale. Esmalt näidati lustakat filmi jäätmekäitlusest ja pakendite sorteerimisest. Hiljem said kõik oma silmaga näha, missugused on juba taaskasutusjaamast väljunud jäätmete toorained.

Plastikust pakenditest tehakse väikesed tükid ja siis sulatatakse pisikesteks plastmasspallideks, mis saadetakse erinevatesse tehastesse, kus neid kasutatakse nt uute mobiilide, fliisi või mistahes esemete valmistamiseks.


Paber purustatakse samuti ja seda kasutatakse nt ajalehepaberi tootmiseks. Saime uurida erinevaid esemeid, mis olid taaskasutatud materjalidest valmistatud: märkmik, joonlaud jne. Väga huvitavaks esemeks oli maisijahust tehtud pliiats.


Lõpuks näidati meile sammhaaval, kuidas teha 
endale mahlapakist rahakotti.

Loodan, et jäätmete sorteerimise viis sai kõikidele selgeks ning kui õpilased seda oma kodudes järgima hakkavad, siis tekib neil ka harjumus jäätmeid sorteerida. Maailma päästmine algab iseendast!



Elen Liigus
9. kl õpilane

Lisainfo:

07.09.12

Kanuumatk Õhne jõel

Täna said soovijad pärast koolipäeva osaleda kanuumatkal Õhne jõel. Matka viis läbi meie kooli vilistlane ja endine kehalise kasvatuse õpetaja Imre Arro, kes tegeleb loodusturismiga.

Alustuseks saime väga põhjaliku väljaõppe ohutusest ning sellest, kuidas kanuuga hakkama saada. Läbisime 4,3 kilomeetri pikkuse käänulise Õhne jõe lõigu Alalt Taageperani. Selleks kulus meil umbes 2 tundi.


Kõik osalejad arvasid, et tegu oli maruvahva üritusega, kus sai proovile panna oma julgust ning füüsilist vastupidavust. Nii mõnigi pidi ületama hirmu vee ees, aga mitte keegi ei kahetsenud, et ta retkest osa võttis.

Suur aitäh Imrele, kes korraldas meeldejääva matka heast tahtest ja täiesti tasuta!