26.02.13

"Suur maalritöö" Viljandi Ugalas

Täna said lasteaia lapsed ja algklasside õpilased tänu heategevuskampaaniale "Aitan lapsi!" vaadata Viljandi Ugala teatris etendust "Suur maalritöö".

See on kirjanik Ellen Niidu samanimelise lasteraamatu järgi valminud tore lugu maalrist, kes aitab maailma värve luua. Vaatajate silmade all jutustatakse ja maalitakse valmis lugu, kuidas mered said siniseks ja maasikad punaseks. Jutustajaks oli Carita Vaikjärv ning kunstniku osas Oleg Titov.


Hiljem said lapsed ise oma teatrielamused paberile maalida, valminud töödest seati üles näitus.

õp Evelyn Tamm

21.02.13

Eesti Vabariik - 95

Eesti Vabriigi 95. sünnipäeva tähistasime piduliku aktuse ja kontserdiga. Selle tähtsa päeva puhul tulid meid tervitama ka Läti sõbrad Naukšene vallast.

Pildigaleriid näed SIIT.

Loeng rändrahnudest: külas Kalle Suuroja

Täna toimus Ala Põhikooli 5.-9. klassile loeng rändrahnudest. Loengut pidas geoloog Kalle Suuroja, lisaks näitas ta hulgaliselt fotosid.

Selgitati, mis vahe on rändrahnul ja hiidrahnul. Hiidrahn on rahn, mille ümbermõõt on üle 25 meetri. Eesti hiidrahnude esikümme on järgmine:
  1. Nõva valla põhjaranniku lähedal asuv Toodrikivi (maht u 1200 m3)
  2. Letipea neeme tipus olev Ehalkivi (1000 m3; maapealne osa 960 m3)
  3. Muuga Kabelikivi
  4. Majakivi (Juminda poolsaarel)
  5. Vaindloo kivi (Vaindloo saarel)
  6. Rohuneeme kivi (Viimsi poolsaarel)
  7. Aruküla kivi (Aruküla alevikus)
  8. Painuva kivi (Eru lahe läänerannas)
  9. Ellandvahe kivi (Jõelähtme küla lähistel)
  10. Kukka kivi (Hiiumaal Kukka külas)
Toodrikivi puhul küll vaieldakse, kas seda saab lugeda maismaal asuvaks hiidrahnuks, sest enamik ajast on ta vee all ning välja paistab kivist väike nukk ainult väga madala veeseisu korral. Meremeeste jaoks on tegemist salaliku kariga. Kivi pärineb Osmussaare ja Krassi saare vahel asuvast Neugrundi meteoriidikraatrist, mis on üle 530 miljoni aasta vana. Plahvatanud asteroidi läbimõõt oli umbes 1 kilomeeter.
Kalle Suuroja. Teisi pilte vaata SIIT.
Fotode autor: Kaidi Kuškis
Mitme hiidrahnuga on seotud muistendid ja legendid. Vainupea külas asuv Kaarnakivi olla rahvajutu järgi ühel udusel ööl Soomest Vainupea randa tulnud, hommikul istunud selle otsas kaaren. Õhtuti roninud rannapiigad kivi otsa ootama oma merelt saabuvaid peigmehi. Samuti minevat kivi alt käik põrgusse, selle kaudu käivat Vanapagan väljas.

Palju erisisulisi jutte on koondunud Kadrina vallas asuva Lindakivi ehk Linda-Neitsi kivi ümber. Kiviga on kokku puutunud nii Linda, Kalevipoeg kui ka Vanapagan. Samuti räägib rahvasuu, et kord läinud üks seakarjus äiksevihma ajal kivi varju. Välk löönud kivisse ja matnud karjuse koos karjaga kivitüki alla. Praegugi olevat sealt kuulda poisi hädaldamist ja sigade vingumist. Kivi ja maapinna vahele moodustunud ruumikas varjualune, äikse ajal ei tohi aga sinna varju minna.


Palju lugusid on ka rändrahnude kohta. Kõige tuntum on kindlasti Ülemiste järves asuva Linda kivi lugu, mis on pärit meie rahvuseeposest "Kalevipoeg": 
Linda kogus kokku suuri kive, et viia need vana Kalevi hauale. Üks kivi oli liiga raske ja Linda pillas selle maha. Suurest kurbusest istus Linda kivi otsa maha ja hakkas nutma. Tema pisaratest tekkis Ülemiste järv.

Räägiti ka hiidrahnudest maailmas. Euroopas võib hiid- või rändrahne leida näiteks Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt, Taanist. Eesti on aga hiidrahnude poolest Euroopa rikkaim maa, samuti asub siin Põhja-Euroopa jäätumisala suurim maismaal asuv hiidrahn - Letipea Ehalkivi. Eestis paikneb ka suurim ohvrikivi - Iila külas asuv Ellukivi. Maailma 140st suurimast rahnust 120 asuvad Eestis ning sellele on väga lihtne seletus: Skandinaavia poolt libises mandrijää ühtse massiivina Läänemere lamedasse nõkku ning sealt edasi lõuna poole. Liustikud haarasid kaasa kive ning külvasid need uutesse paikadesse. Kõigepealt pudenesid kogukamad ja raskemad rahnud. Eestis asub enamik hiidrahnudest põhjarannikul, Lõuna-Eesti rahnud on väiksemad ja paiknevad hõredamalt. Samuti jääb Läti vägevaim rändrahn alla Lõuna-Eesti suurimale ning Leedu suurim rändrahn jääb omakorda alla Läti suurimale.

Eestis on suurem osa rändrahnudest kaitse all, kuid maailmas on suuri rahne kasutatud mitmeti: Venemaal tahuti näiteks Kõuekivist alus Vaskratsaniku monumendile. Saksamaal aga tehti Markgrafensteine'st tarbe- ja kunstiesemeid, millest kuulsaim - hiigelsuur kauss - asub Berliini Muuseumisaarel. Eestis rääkis baltisaksa geoloog 
Gregor von Helmersen esmakordselt vajadusest võtta suured rändkivid kaitse alla juba 1879. aastal.

Helme vallas asub samuti üks hiidrahn: Helgikivi, mille ümbermõõt on 30,2 m ja kõrgus 2 m.


Pärast loengut said kõik küsimusi esitada; Kalle Suuroja rääkis veidi sellestki, kuidas temast sai geoloog. Seejärel moodustati grupid: koostati ja lahendati ristsõnu ning täherägastikke loengust saadud info põhjal.



Elen Liigus (9. kl) ja
õp Kaidi Kuškis









   Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

15.02.13

Projekti "Aastaajad rabas" viies tegevus: loeng teemal "Sood - meie kaasavara"

Täna külastas meid Keskkonnaametist Murel Truu, kes pidas loengu teemal "Sood - meie kaasavara".

Soo on liigniiske ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ning ladestub turbana. Eestimaal on soode all umbes viiendik pindalast. Sood võivad kujuneda maismaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Maismaa võib soostuda kestva liigniiskuse tõttu; järved võivad soostuda, kui vees on rohkesti taimede kasvuks vajalikke toitaineid. Kolmandik meie soodest on järvelise päritoluga. Maismaa soostumisel on tekkinud paljud Lääne- ja Edela-Eesti sood, samuti suured sood Võrtsjärve ja Peipsi nõos.

Soode tüübid ehk soode arenguastmed on madal-, siirde- ja kõrgsoo. Viimast nimetatakse rabaks. 
Madalsoo on soo arengus esimene aste. Sageli paiknevad nad nõgudes ja orgudes - sellest tulenebki nende nimetus. Siirdesoo on üleminek madalsoolt rabale. Väheste taimede juured ei ulatu seal läbi õhukese turbakihi enam hästi toitaineteni. Raba ehk kõrgsoo on kõrgeim aste soo arengus. Turbakiht on nii paks, et taimed saavad vett ainult sademetest.

Turvas on tähtis loodusvara. Eesti rabades on turbakihi paksus keskmiselt 3-4 meetrit; aga on ka rabasid, kus turbalasund on üle 10 meetri paks. Turvas pakseneb väga aeglaselt: rabas ainult 1 mm aastas, madalsoos veelgi vähem. Turbast võib saada tõrva, õlisid, turbavaha, parafiini, ravimeid, värvaineid jm.

Soodes kasvab huvitavaid taimi: putuktoiduline huulhein, tupp-villpea, küüvits, hanevits, haruldane ja kaitse all olev kuninga kuuskjalg jpm.

Inimene saab palju kaasa aidata soode kaitsmisel. Ta ei tohiks soid üleliigselt kuivendada ega reostada. Soid ei tohi hävitada, sest nad on maa "kopsud", puhta vee hoidjad ning seal on tähtis maavara - turvas. Soode hävimine rikuks looduse tasakaalu.

Eestis rajati esimene sookaitseala 1938. aastal Lääne-Virumaal asuvasse Ratva rabasse. Tänapäeval on kaitse all 20% soodest.

1971. aastal võeti Iraani linnas Ramsaris veelindude ja nende elupaikade kaitseks vastu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari konventsioon, millega on tänaseks liitunud üle 160 riigi, sealhulgas Eesti.

Meie vallas on viis sood: Rubina, Helme-Tõrva, Juksi, Ikepera ja Lagesoo. Rubina soo oli Eestis esimene, kus fikseeriti laululuige pesitsemine 1989. aastal.



Kairi Peetersoo (7. kl) ja Sandra Orav (6. kl)






                                                   Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

14.02.13

Vastlapäev ja sõbrapäev

Teisipäeval, 12. veebruaril tähistasime koos Ala rahvamajaga vastlapäeva. Kelgutamisest ja lumest meisterdamisest said osa võtta nii koolilapsed kui ka külaelanikud. Koolihoovi meisterdati siuglema toredad maod, tervitamaks alanud maoaastat.
Lasteaed vastlapäeval lustimas. Teisi pilte vaata SIIT.

Tänase sõbrapäeva puhul toimus aga sõbrapäeva matk tõukekelkudel. Mõnus retk võttis nii mõnelgi võhma välja. Pirukad ja tee sihtpunktis pühkisid aga kiirelt väsimuse. Metsajutud lõkke ümber lisasid põnevust ja andsid jututeemat matka lõpuni.
Teisi pilte vaata SIIT.

Kaja Hass

huvijuht