15.02.13

Projekti "Aastaajad rabas" viies tegevus: loeng teemal "Sood - meie kaasavara"

Täna külastas meid Keskkonnaametist Murel Truu, kes pidas loengu teemal "Sood - meie kaasavara".

Soo on liigniiske ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ning ladestub turbana. Eestimaal on soode all umbes viiendik pindalast. Sood võivad kujuneda maismaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Maismaa võib soostuda kestva liigniiskuse tõttu; järved võivad soostuda, kui vees on rohkesti taimede kasvuks vajalikke toitaineid. Kolmandik meie soodest on järvelise päritoluga. Maismaa soostumisel on tekkinud paljud Lääne- ja Edela-Eesti sood, samuti suured sood Võrtsjärve ja Peipsi nõos.

Soode tüübid ehk soode arenguastmed on madal-, siirde- ja kõrgsoo. Viimast nimetatakse rabaks. 
Madalsoo on soo arengus esimene aste. Sageli paiknevad nad nõgudes ja orgudes - sellest tulenebki nende nimetus. Siirdesoo on üleminek madalsoolt rabale. Väheste taimede juured ei ulatu seal läbi õhukese turbakihi enam hästi toitaineteni. Raba ehk kõrgsoo on kõrgeim aste soo arengus. Turbakiht on nii paks, et taimed saavad vett ainult sademetest.

Turvas on tähtis loodusvara. Eesti rabades on turbakihi paksus keskmiselt 3-4 meetrit; aga on ka rabasid, kus turbalasund on üle 10 meetri paks. Turvas pakseneb väga aeglaselt: rabas ainult 1 mm aastas, madalsoos veelgi vähem. Turbast võib saada tõrva, õlisid, turbavaha, parafiini, ravimeid, värvaineid jm.

Soodes kasvab huvitavaid taimi: putuktoiduline huulhein, tupp-villpea, küüvits, hanevits, haruldane ja kaitse all olev kuninga kuuskjalg jpm.

Inimene saab palju kaasa aidata soode kaitsmisel. Ta ei tohiks soid üleliigselt kuivendada ega reostada. Soid ei tohi hävitada, sest nad on maa "kopsud", puhta vee hoidjad ning seal on tähtis maavara - turvas. Soode hävimine rikuks looduse tasakaalu.

Eestis rajati esimene sookaitseala 1938. aastal Lääne-Virumaal asuvasse Ratva rabasse. Tänapäeval on kaitse all 20% soodest.

1971. aastal võeti Iraani linnas Ramsaris veelindude ja nende elupaikade kaitseks vastu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari konventsioon, millega on tänaseks liitunud üle 160 riigi, sealhulgas Eesti.

Meie vallas on viis sood: Rubina, Helme-Tõrva, Juksi, Ikepera ja Lagesoo. Rubina soo oli Eestis esimene, kus fikseeriti laululuige pesitsemine 1989. aastal.



Kairi Peetersoo (7. kl) ja Sandra Orav (6. kl)






                                                   Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kommentaare ei ole: