 |
Kontsertaktusel esinesid nii õpilased kui ka õpetajad. Teisi pilte vaata SIIT.
Fotode autor: Neil Viskov
|
18.10.14
Kooli kokkutulek
Ala kooli vilistlased, endised ja praegused koolitöötajad ning külalised tähistasid täna kooli 95. sünnipäeva.
14.10.14
Ala kooli õpilased osalesid edukalt keeltepäeva viktoriinil
26. septembrist kuni 10. oktoobrini oli võimalik osa võtta Euroopa keeltepäeva veebiviktoriinist, mille korraldajateks on Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Tallinna Südalinna Kool ja Eesti saksa keele õpetajate selts. Osa võttis üle 2300 õpilase. Kõigile kahekümnele küsimusele vastas õigesti 402 osalejat, nende hulgas olid ka meie kooli õpilased:
Joonas Murnek
Joonas Murnek
Kairi Peetersoo
Kaisa Pinka
Lauri Saar
Reimo Saar
10.10.14
Putukaprogramm
Täna külastas meie kooli Külli Kalamees Tartu Ülikooli Loodusmuuseumist. Ta rääkis õpilastele putukatest.
Tänu huvitavale slaidiprogrammile saime teada, et putukaid on maailmas üle miljoni liigi. Nad võivad elada nii maapinnal kui vees, nii loomade kehal kui ka laipadel, nii mullas ja kõdus kui ka taimedel ja puidus. Õppisime putukate kehaehitust, jala-, suiste- ja tundlatüüpe. Täitsime töölehti.
Kõige põnevam oli putukaid binokulaari ja luubiga uurida. Hämmastav, kui karvased võivad olla putukate jalad ja kui palju silmi neil olla võib! Põnev oli suiseid näha, sest palja silmaga neid ei märkagi.
Võrdlesime kuldpõrnikat, öölast, vapsikut, veiseparmu ja kimalast binokulaari all. Rühmatööna täitsime tabeli kahe putuka kohta ja tutvustasime teistele oma tööd. See oli väga tore õppeprogramm.
Fotode autor: Ants Piirsalu
09.10.14
"Alakad" olid viktoriinil edukad
6. klassi õpilane Kadri Aria ning 7. klassi õpilased Merily Siirak ja Kersti Riit osalesid täna Keskkonnaameti korraldatud viktoriinil "Üheskoos Soome lahe heaks", mis toimus Valgamaa kutseõppekeskuses.
Nende võistkond "Alakad" saavutas 30 punktiga viktoriinil esikoha! Õpilasi juhendas õp Evelyn Tamm.
2014. aasta on keskkonna valdkonnas pühendatud rahvusvaheliseks Soome lahe aastaks, et pöörata tähelepanu Soome lahele kui unikaalsele ja ohustatud veekogule ja teha ühiseid jõupingutusi mereseisundi parandamiseks. Soome lahe aasta tähistamiseks korraldatakse mitmeid üritusi. Nii oli oktoobri teisel nädalal Eesti üldhariduskoolide 5.-7. klassi neljaliikmelistel õpilasvõistkondadel võimalus osaleda maakondlikel viktoriinidel "Üheskoos Soome lahe heaks".
Valgamaa viktoriin toimus täna Valgamaa kutseõppekeskuse aulas. Õpilastel oli eelnevalt kodutööna võimalus tutvuda teemakohaste artiklitega ajakirjades Eesti Loodus ja Loodusesõber ning Soome lahe aasta 2014 kodulehel.
Valgamaal võttis viktoriinist osa kuus võistkonda. Koolidest olid esindatud Otepää Gümnaasium kahe võistkonnaga, Hummuli Põhikool, Riidaja Põhikool, Hargla Kool ja Ala Põhikool ühe võistkonnaga. Kahjuks tuleb tunnistada, et nii mitmedki koolid loobusid osalemisest, põhjendades seda teema kaugeks jäämisega Valgamaa õpilaste jaoks. Üle Eesti osales viktoriinil ühtekokku 198 võistkonda. Kõige aktiivsemad piirkonnad olid Lääne-Virumaa (osales 19 võistkonda) ja Tartumaa (osales 18 võistkonda).
Kõiki julgeid pealehakkajaid ja nende juhendajaid premeeriti diplomite ja meenetega. I koha saavutas Ala Põhikooli võistkond, II koha Hummuli Põhikool ja III koha Otepää Gümnaasiumi 6. a klassi võistkond. Viktoriini peakorraldaja Mari Kala sõnul võitsid viktoriinil kõik osalejad. "Isegi kui enne ei olnud mõni oluline fakt teada, sai viktoriini jooksul see vähemalt selgeks," märkis ta.
Fotosid viktoriinist vaata SIIT.
2014. aasta on keskkonna valdkonnas pühendatud rahvusvaheliseks Soome lahe aastaks, et pöörata tähelepanu Soome lahele kui unikaalsele ja ohustatud veekogule ja teha ühiseid jõupingutusi mereseisundi parandamiseks. Soome lahe aasta tähistamiseks korraldatakse mitmeid üritusi. Nii oli oktoobri teisel nädalal Eesti üldhariduskoolide 5.-7. klassi neljaliikmelistel õpilasvõistkondadel võimalus osaleda maakondlikel viktoriinidel "Üheskoos Soome lahe heaks".
Valgamaa viktoriin toimus täna Valgamaa kutseõppekeskuse aulas. Õpilastel oli eelnevalt kodutööna võimalus tutvuda teemakohaste artiklitega ajakirjades Eesti Loodus ja Loodusesõber ning Soome lahe aasta 2014 kodulehel.
Valgamaal võttis viktoriinist osa kuus võistkonda. Koolidest olid esindatud Otepää Gümnaasium kahe võistkonnaga, Hummuli Põhikool, Riidaja Põhikool, Hargla Kool ja Ala Põhikool ühe võistkonnaga. Kahjuks tuleb tunnistada, et nii mitmedki koolid loobusid osalemisest, põhjendades seda teema kaugeks jäämisega Valgamaa õpilaste jaoks. Üle Eesti osales viktoriinil ühtekokku 198 võistkonda. Kõige aktiivsemad piirkonnad olid Lääne-Virumaa (osales 19 võistkonda) ja Tartumaa (osales 18 võistkonda).
Kõiki julgeid pealehakkajaid ja nende juhendajaid premeeriti diplomite ja meenetega. I koha saavutas Ala Põhikooli võistkond, II koha Hummuli Põhikool ja III koha Otepää Gümnaasiumi 6. a klassi võistkond. Viktoriini peakorraldaja Mari Kala sõnul võitsid viktoriinil kõik osalejad. "Isegi kui enne ei olnud mõni oluline fakt teada, sai viktoriini jooksul see vähemalt selgeks," märkis ta.
Fotosid viktoriinist vaata SIIT.
Margit Turb
Keskkonnaamet
keskkonnahariduse spetsialist
02.10.14
Tähistasime õpetajate päeva ja kooli 95. sünnipäeva
Täna tähistasime traditsiooniliselt õpetajate päeva. Õpetajad ja 9. klassi õpilased vahetasid kolmeks tunniks oma rollid.
OLIVER: Mina olin vene keele õpetaja. Esimene tund oli mul 6. klassiga. Jagasin neile töölehed ja õpilased hakkasid tööle. Ühele õpilasele pidin kolm märkust tegema, kuna ta pidevalt jutustas. Ta küsis mult isegi, kas ma kustutuskummi ei taha järada - selle peale viisin ma ta direktriss Kairi juurde, kes käskis sõnakuulmatul õpilasel enda juures tööd jätkata.
Teine tund oli mul õpetajatega. Enamik neist ei ilmunud õigeks ajaks kohale. Andsin neile ka töölehed, mida alguses täideti usinasti. Kui aga lõpuks kõik õpetajad kohal olid, läks tõeline mürgel lahti. Ma olin sunnitud vähemalt pooled õpetajad klassist välja saatma.
Kolmas tund oli mul 8. klassiga, kes esialgu ei saanud aru, et neil õpetaja tunnis on - nad mängisid tükk aega telefoniga. Ma andsin neilegi töölehed ja nad hakkasid tööle.
See oli tore kogemus, minul läks päev korda.
LAURI: Õpetajate päev oli tore, sest ma sain tunda, mida tähendab olla õpetaja. See tundus päris lihtne olevat, aga kindlasti olenes ka sellest, mis klassile pidi tunde andma. Mina olin algklasside õpetaja. Andsin eesti keelt, matemaatikat ja loodusõpetust.
KAISA: Mina andsin geograafiat, inglise keelt ja eesti keelt. Esimeses tunnis oli ainult üks õpilane. Lasin tal inglise keele töövihikust mõned ülesanded teha ja siis lubasin tal joonistada. Teine tund oli geograafia. Olin päris õpetajalt saanud ülesanded, mida õpilased pidid täitma. Kolmanda tunni ajal andsin eesti keelt ja inglise keelt korraga. See oli natuke raskem, kuna pidin jooksma kahe klassi vahet.
Õpetajate päev oli tore, kuna mulle meeldis teistele klassidele tunde anda, aga õpetajaks ma kindlasti saada ei tahaks. Ma sain nüüd teada, kui raske on tegelikult õpetajatel, eriti kui on kaks klassi koos. Mulle see päev meeldis!
KAIRI: Mina olin matemaatikaõpetaja ja direktriss. Esimene tund oli 7. klassiga. Õpilased olid väga tublid. Muidu nad tihti lollitavad tunnis, aga minul olid küll ilusti. Nad täitsid töölehti ja töövihikut. Vahepeal pidin klassist ära ka käima, sest kehalise kasvatuse õpetaja ei täitnud oma kohustusi. Käisin ka teisi klasse vaatamas ja küsisin, kuidas neil läheb. Kui matemaatikaklassi tagasi jõudsin, oli Oliver toonud minu juurde ühe õpilase, kes tunnis korda rikkus. Jätsin ta enda juurde töötama.
Teine tundi oli mul 5. klassiga. Nemad kuulasid juba vähem sõna ja tegid ka vähem kaasa. Keset tundi tuli jälle Oliver, kes tõi õpetajate tunnist õpilase Aini minu juurde, kuna ta oli vene keele tundi palliga läinud. Õpilane Ain küsis, kas ta tohib tahvlile kirjutada ruutjuure 237-st. Lubasin, aga ta tegi täitsa valesti.
Kolmas tund oli mul õpetajatega. Kõik täitsid oma ülesande ära ja ma lubasin neil natuke varem tunnist lahkuda.
Pärast pidin veel aktusel sõna võtma, kuna olin direktriss. Algklasside õpilased laulsid ja lugesid luuletusi. 9. klassi õpilased andsid õpetajatele tänukirja ja lilleõie.
Mulle täitsa meeldis õpetaja rollis olla. Arvan, et võiksin tulevikus isegi õpetajaks saada.
Lisaks õpetajate päevale tähistasime täna ka kooli sünnipäeva. Pärast kolmandat tundi algas traditsiooniline sünnipäevajooks - sel aastal pidime läbima 95 meetrit! Osa võttis kogu koolipere, lasteaialastest õpetajateni.
OLIVER: Mina olin vene keele õpetaja. Esimene tund oli mul 6. klassiga. Jagasin neile töölehed ja õpilased hakkasid tööle. Ühele õpilasele pidin kolm märkust tegema, kuna ta pidevalt jutustas. Ta küsis mult isegi, kas ma kustutuskummi ei taha järada - selle peale viisin ma ta direktriss Kairi juurde, kes käskis sõnakuulmatul õpilasel enda juures tööd jätkata.
Teine tund oli mul õpetajatega. Enamik neist ei ilmunud õigeks ajaks kohale. Andsin neile ka töölehed, mida alguses täideti usinasti. Kui aga lõpuks kõik õpetajad kohal olid, läks tõeline mürgel lahti. Ma olin sunnitud vähemalt pooled õpetajad klassist välja saatma.
Kolmas tund oli mul 8. klassiga, kes esialgu ei saanud aru, et neil õpetaja tunnis on - nad mängisid tükk aega telefoniga. Ma andsin neilegi töölehed ja nad hakkasid tööle.
See oli tore kogemus, minul läks päev korda.
 |
| Vene keele õpetaja Oliver |
LAURI: Õpetajate päev oli tore, sest ma sain tunda, mida tähendab olla õpetaja. See tundus päris lihtne olevat, aga kindlasti olenes ka sellest, mis klassile pidi tunde andma. Mina olin algklasside õpetaja. Andsin eesti keelt, matemaatikat ja loodusõpetust.
 |
| Õpetajad olid õpilase rollis usinad |
KAISA: Mina andsin geograafiat, inglise keelt ja eesti keelt. Esimeses tunnis oli ainult üks õpilane. Lasin tal inglise keele töövihikust mõned ülesanded teha ja siis lubasin tal joonistada. Teine tund oli geograafia. Olin päris õpetajalt saanud ülesanded, mida õpilased pidid täitma. Kolmanda tunni ajal andsin eesti keelt ja inglise keelt korraga. See oli natuke raskem, kuna pidin jooksma kahe klassi vahet.
Õpetajate päev oli tore, kuna mulle meeldis teistele klassidele tunde anda, aga õpetajaks ma kindlasti saada ei tahaks. Ma sain nüüd teada, kui raske on tegelikult õpetajatel, eriti kui on kaks klassi koos. Mulle see päev meeldis!
KAIRI: Mina olin matemaatikaõpetaja ja direktriss. Esimene tund oli 7. klassiga. Õpilased olid väga tublid. Muidu nad tihti lollitavad tunnis, aga minul olid küll ilusti. Nad täitsid töölehti ja töövihikut. Vahepeal pidin klassist ära ka käima, sest kehalise kasvatuse õpetaja ei täitnud oma kohustusi. Käisin ka teisi klasse vaatamas ja küsisin, kuidas neil läheb. Kui matemaatikaklassi tagasi jõudsin, oli Oliver toonud minu juurde ühe õpilase, kes tunnis korda rikkus. Jätsin ta enda juurde töötama.
Teine tundi oli mul 5. klassiga. Nemad kuulasid juba vähem sõna ja tegid ka vähem kaasa. Keset tundi tuli jälle Oliver, kes tõi õpetajate tunnist õpilase Aini minu juurde, kuna ta oli vene keele tundi palliga läinud. Õpilane Ain küsis, kas ta tohib tahvlile kirjutada ruutjuure 237-st. Lubasin, aga ta tegi täitsa valesti.
Kolmas tund oli mul õpetajatega. Kõik täitsid oma ülesande ära ja ma lubasin neil natuke varem tunnist lahkuda.
Pärast pidin veel aktusel sõna võtma, kuna olin direktriss. Algklasside õpilased laulsid ja lugesid luuletusi. 9. klassi õpilased andsid õpetajatele tänukirja ja lilleõie.
Mulle täitsa meeldis õpetaja rollis olla. Arvan, et võiksin tulevikus isegi õpetajaks saada.
 |
| Direktriss Kairi peab kõnet |
 |
| Õpetajaid tänati tänukirja ja lilleõiega |
Lisaks õpetajate päevale tähistasime täna ka kooli sünnipäeva. Pärast kolmandat tundi algas traditsiooniline sünnipäevajooks - sel aastal pidime läbima 95 meetrit! Osa võttis kogu koolipere, lasteaialastest õpetajateni.
 |
| Esimese klassi õpilased 95 meetrit jooksmas |
 |
| Õpetajad läbisid 95 meetrit teatejooksuna |
Pärast jooksmist toimus aktus, kus tänati õpetajaid ja söödi sünnipäevakringlit.
Fotode autorid: Kaja Hass, Kairi Peetersoo, Maria Tamela ja Kärt Abolkaln
Teisi pilte vaata SIIT