Programm "Seened ja samblikud" Heimtali loodusrajal

Täna käisime Heimtali loodusrajal, et läbida õppeprogramm "Seened ja samblikud". Meid võtsid vastu juhendajad Tiina Viir ja Ülle Kuldkepp.

Kuna tänavu on väga kehv seeneaasta, siis keskendusime rohkem puuseentele. Õppepäeva alustasid juhendajad seene-, sambla-, sambliku-, käbi- ja putukakogude tutvustamisega.

Tiina Viir rääkis, et puudel on samuti energiaväli nagu kõikidel elusolenditel ning näitas, kuidas energiavälja määrata. Samuti tutvustas ta erinevaid puuliike. Saime teada, et mõned puuliigid elavad väga vanaks: kuusk võib elada 300-aastaseks, mänd 600-, kadakas 900- ja jugapuu koguni 2000-aastaseks. 

Retkel Ülle Kuldkeppiga leidsime nii tavalisi samblikke ja sammaltaimi kui ka väga haruldasi kaitsealuseid liike, mis kasvavad ainult vääriselupaikades: sulgjas õhik, kurruline tuhmik, läikiv ulmik. Puuseentest leidsime kännupesse, tuletaela, musta pässiku ja tammekaku. Seeni me ei kogunud, sest tegemist on looduskaitsealaga. Vaatasime ja määrasime liike looduses. Tavalisematest sammaltaimedest koostasime kooli jaoks sammaltaimede õppekogu.

Tiina Viir näitab, kuidas määrata puu energiavälja.                               Fotode autor: Kaidi Kuškis

Teisi pilte vaata SIIT.

Evelyn Tamm

loodusainete õpetaja

Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Mulgi keele tund Taagepera raamatukogus ehk Üits lõbus hommukupool Ala koolin

Septembrikuu 27. päiväl tulli meile külla mulgi kultuuri üits iistvedäja Laante Alli. Kik algklassi latse tullive kokku raamatukogu manu, kus Liivsoni Erja meid juba uutse. Ega mulgi kiilt iga päe ei kõnelde, seeperast olli vägä hää, et tetti säände oppamisetunn.

Alli Laande mulgi keelt õpetamas.                                                                          autor: Kaja Hass

Teisi pilte vaata SIIT.

Me õpseme selges kik numbri ütest kümneni. Vägä rasse olli ütelde "katessä". Mul es jäägi miilde, kas oli "ütesse" või "öessä". Vahepääl mängseme ja laulseme. Kigil olli lõbus.

Saime tääde, et om vällä antu ka mulgikiilne aabets ja tüüvihik ja viil muudki. Me raamtukogun neid ei ole. Soovseme Allile palju jõudu ja tugevet tervist me mulgi kiile uurimises ja säilitemises.

Raili Vister

õppaja Ala koolis

Mihklipäeva laat

Mihklipäeva laat                                                  autor: Kaja Hass

Teisi pilte vaata SIIT.

Matk Helgikivi juurde

Projekti "Ala Põhikooli õpilased õpivad tundma Valgamaa loodust" raames matkasime Helgikivi juurde, mis asub meie koolist umbes kolme kilomeetri kaugusel. Tegemist on Lõuna-Eesti suurima rändrahnuga: kõrgus ligikaudu 2 meetrit ja ümbermõõt 30,2 meetrit. Õpilased mõõtsid Helgikivi ümbermõõtu lisaks veel vaksades ja süldades. Kuulati kiviga seotud pärimuslugusid, mängiti sportlikke mänge.

Algklassid Helgikivil                                                                                            autor: Kaidi Vister

5.-9. klassi õpilased Helgikivil.                                                                               autor: Kaja Hass

Teisi pilte vaata SIIT.

Helgikivi on nime saanud lähedal asunud Helgi talu järgi. Kivi ümbritsevat metsa hüütakse Vitsametsaks. Rahvasuu räägib, et tegemist on nõidusliku metsaga, kuhu üksinda minna ei tasu, sest võib kergesti ära eksida. Kui eksinu öösekski metsa peab jääma, siis satub ta kindlasti Helgikivi juurde ning võib kohata salapäraseid väikeseid mehikesi, kes kivi ümber tantsivad või suppi keedavad. Mitte mingil juhul ei tohi aga mehikestega tantsima minna või nende suppi süüa! Kes seda teeb, jääbki kadunuks.

Pärast matka kirjutati kunstmuistendeid ja joonistati saadud elamustest pilte. Omaloomingut saad näha SIIT.

Kaidi Kuškis

emakeeleõpetaja

Toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Helme vald.

Ala kooli õpilased võtsid osa rahvusvahelisest laagrist Lätimaal Hoomulis

13.-22. septembril toimus Lätimaal Hoomulis rahvusvaheline laager, millest võtsid osa ka neli Ala Põhikooli noort: Sandra Orav, Kairi Peetersoo, Kaisa Pinka ja Kristi Vister.

Projekti "One by One" raames toimunud laagri eesmärk oli tervisliku eluviisi propageerimine ja keeleõpe. Osalejaid oli Lätist, Poolast ja Eestist. Suhtlemine toimus inglise keeles, kuna projekti üheks peamiseks eesmärgiks oli keeleõpe, eeskätt julgus rääkida võõrkeeles. Noored said sportida ja ise tervislikku toitu valmistada. Toimusid rahvusõhtud, kus tutvustati oma kultuuri ja kombeid.

Hetki laagrist

Kaja Hass

huvijuht

Keskkonnahariduslikud programmid

17.-18. septembril võtsid Ala kooli õpilased osa Lilli Looduskeskuse projektist "Keskkonnahariduslikud programmid Valgamaa 1.-6. klasside õpilastele". Projekti raames külastasid 5. klassi õpilased Karula rahvusparki ning 6.-7. klassi õpilased käisid Otepää looduspargis.

Karulas läbiti Ähijärve õpperada ja tutvuti rahvuspargi looduse ning kultuuripärandiga. Räägiti looduse kaitsmise vajadusest ja looduskaitse põhimõtetest. Ähijärve näitel õpiti tundma järvede ja järveelustiku eripära, järvede teket ja arengut, elutingimusi ja toiduahelaid järves, aga ka järvede tähtsust, kasutamist ja kaitset. Teadmiste kinnistamiseks valmistasid õpilased rühmatööna järve mudeli ning täitsid töölehti. Mängiti keskkonnamänge ja viidi läbi viktoriin Karula rahvuspargi kohta.

"Mulle jäi meelde, et Ähijärv on päris suur. Meeldis järve mudeli valmistamine. Veel sain teada, et Karula rahvuspargi olulised kaitseväärtused on pärandkultuurmaastikud, mis on kujunenud mitme tuhande aasta jooksul," meenutas 5. klassi õpilane Kadri Aria.

Otepääl tutvuti uue püsinäitusega, mille eesmärgiks on äratada huvi Otepää kõrgustiku ja looduspargi vastu. Ekspositsioon on kujundatud Otepää maastikuna. Näituselt leiab vastused küsimustele Otepää kõrgustiku kujunemise, piirkonna looduse ja kohapärimuste kohta.

Näituse põhjal täitsid õpilased töölehti, kus pidid näitama oma teadmisi Otepää ajaloo; pinnavormide ja nende kujunemise; looduspargi elurikkuse ja kaitstavate liikide kohta. Kõikidele jäi meelde, et looduspargi logol on väike-konnakotkas.

Bussiekskursioonil tutvuti Otepää looduspargi huviväärsustega, muuhulgas käidi ligikaudu 400aastase Pühajärve sõjatamme juures. Teadmiste kinnistamiseks toimus "Kuldvillakk".

Toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Lilli Looduskeskus.

Sügisene looduslaager Lillis

12.-13. september

Valmistasime vihtasid. Teisi pilte vaata SIIT.

Veepäev

Täna peeti Ala Põhikoolis veepäeva. Koolipere jagati kaheks. Üks grupp läks Taageperra jalgsi ja sihtpunkti jõudes uuris paisjärve elustikku Külli Kalamees-Pani juhendamisel. Teiste hulgas kohtusime selliste põnevate tegelastega nagu vesihark, vesiämblik, selgsõudur, kiilivastne, mudakukk, kaan, kollaserv ujur ja puruhunniku seest piilus isegi mõni puruvana.

Erinevate liikide kohta selgus nii mõndagi. Näiteks kas sina teadsid, et selgsõuduril on hirmsad lõuad ja ta võib lausa hammustada? Ega ta nüüd igat ujujat nii meelelahutuseks ründama ei lähe, üldiselt kasutab ta oma lõugu ikka toidu hankimiseks ja inimene oleks tema jaoks ilmselgelt liialt suur suutäis. Kui aga selgsõudur sõrmede vahele võtta, siis ta võib üsna valusasti näksata küll.

Kanuumatk. Teisi pilte vaata SIIT.
Fotode autorid: Kaja Hass, Kaidi Kuškis ja Imre Arro

Teine grupp liikus Õhne jõge pidi kanuudega ja õppis tundma jõe elustikku, nii mõnigi õpilane oli kaelast saati vees, et kanuud erinevatest takistustest välja tirida ja tänu sellele sai mitmeid kordi kinnitust tõsiasi, et vesi on ikka täitsa märg ja üsna jahe ka juba. Hoolimata märgadest riietest, oli matk tore ning nii mõnegi õpilase ja õpetaja jaoks pikaks ajaks meenutamist väärt.

Tagasiteel toimus gruppide vahetus: kes olid jalgsi tulnud Taageperra, läksid tagasi kanuudega ja vastupidi.

Veepäev toimus projekti "Loodusüritused Helme-Tõrva piirkonna loodussõpradele 2013. aastal" raames.

Kaja Hass

huvijuht

                                                                          

  Toetasid Helme vald ja

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Õpilaste muljeid

LAURI (8. kl): Minu arvates oli see päev päris normaalne. Ma sõitsin esimest korda kanuuga. Teekond oli pikk ja käänuline. Veelgi parem oleks olnud, kui minu paariline poleks kogu aeg virisenud. Erinevalt paljudest teistest ei kukkunud meie aga ümber ega pidanud ka kanuust välja tulema, nii et me jõudsime sihtpunkti täiesti kuivalt. Mõned, kes märjaks said, jäid järgmisel päeval haigeks.

KALLE (8. kl): Ma sõitsin ka esimest korda kanuuga. Oleksin mitu korda peaaegu ümber läinud, sain märjaks ka.

TAUNO (7. kl): Kanuuga oli tore sõita, aga liiga tihti jäime kinni, sest vesi oli üsna madal jões. Pärast kanuutamist sõime maitsvat plovi ja kringlit ning jõime morssi. Seejärel uurisime paisjärve elustikku. Saime ise kahvaga püüda, leidsime palju erinevaid liike. Pärast täitsime veel töölehte.

GRETE (6. kl): Mina olin ühes kanuus Sandraga. Jäime kogu aeg kinni, sest vesi oli nii madal. Alati pidin mina vette minema, et kanuu lahti lükata. Korra oleksime isegi ümber läinud, aga õnneks seda ei juhtunud. Kohale jõudes olin läbimärg.

KÄTLIN (6. kl): Mulle meeldis väga kanuumatk. Lisaks sain palju teadmisi Õhne jõe ja Taagepera paisjärve elustiku kohta. 

Muinasjutuhommik Piret Pääriga

Muinasjutuhommik Piret Pääriga (paremal).                                                   Autor: Kaja Hass

Täna hommikul külastas veepäeva raames meie kooli jutuvestja Piret Päär. Jutustaja oli väga emotsionaalne, lapsed kuulasid tähelepanelikult ja oskasid igast loost üles leida tõeterad, mida saame oma elus ka edaspidi kasutada. Tore oli see, et meie Õhne jõgi võttis jutustaja nägemuse järgi hoopis Õnne jõe kuju. Laste arvates võiks igal nädalal olla üks muinasjutuhommik nii toreda jutustajaga.

Lugegem ja rääkigem rohkem muinasjutte!

Raili Vister

algklassiõpetaja

Valgamaa 93. aastapäeva tähistamine

Täna tähistasime oma koolis Valgamaa 93. aastapäeva. Toimus viktoriin erinevate võistkondade vahel. Kui mõni võistkond ei teadnudki täpselt, mitu valda on meie maakonnas või milline näeb välja maakonna vapp, siis kaardil oskasid kõik võistkonnad oma kodumaakonna ära märkida.

Iga võistkond sai üheskoos joonistada pildi kõige kaunimast kohast Valgamaal. Joonistati Helme ordulinnuse varemeid, Taagepera lossi, Vanamõisa hüppetorni ja paar võistkonda pidas Valgamaa kauneimaks kohaks just Ala Põhikooli. Lõpetuseks sai iga õpilane Valgamaale midagi ilusat soovida ning selle kaardile kinnitada. Nii nagu igal õigel sünnipäevapeol, kostitasime ka meie külalisi kommidega.

Õnnitluskaart Valgamaale: õpilaste ühistöö

Kaja Hass

huvijuht

2013/14. õppeaasta avaaktus

Esimesse klassi astujad Marion Rosemari Tiirak, Mattias Burenko ja Keivo Ganijatullin koos klassijuhataja Kaidi Visteriga.

Teisi pilte avaaktusest vaata SIIT.                                                        Fotode autor: Ain Veebel